Pühapäev, 26. detsember 2010

Külla tuli Moonika ....

Nagu seda lund meil veel vähe oli, tuli torm Moonika ja tõi seda lausa kotiga juurde. Tänavatele on jäänud vaid üks sõidusuund. Sahamehed ei raatsi ka õieti sahka maha panna, siluvad niisama pealt natuke siledamaks. Järgmine moment sõidad jälle auto põhja peal ringi - lihtsam on jala käia.


 Hommikused aknad olid ikka supper lahedad, lumekardinad ees. Vanaema tuppa oli ikka jäetud väike uudistamise pilu ;)


Värskem uudis siis siit Tapa kandist. Meil avati MAXSIMA kauplus, noh minu jaoks hea uudis kodule lähedal ja natuke uuemat sortimenti ka lisaks. Lastele jagati avamise päeval õhupalle, kodus lendasid pallid kohe lakke kinni ainul paelad rippusid alla. Need paelad aga olid meie kassi põhiliseks põnevuse allikaks.


Ja tulidki jõulud .... jõulusalmid .... jõuluvana ....kingitused ja punnis kõhud - jõuluroast muidugi. Üks jäädvustus Jõuluvanast koos lastega.


Ja siis tuli Scarlett .... nagu Moonikast veel väheks oleks jäänud. Pildistasin meie sauna katust uues disainis - Scarlettile vist Moonika disain ei meeldinud ja tegi vähe omanäolisemaks. Meie hoidsime hinge kinni et koos vihmavee toruga ainult alla ei tuleks.


Pühapäev, 12. detsember 2010

Õpetamas õpetajat ...

Asi sai tegelikult alguse üks paar aastat tagasi kui ma läksin Ursulale sünnipäevale mitte koos kingiga vaid koos meisterdamisvahenditega. Kingituseks oli  - tee omale ise meelepärane seep. Kuna tegu on keemia õpetajaga siis tema puhul läks see nagu rusikas silmaauku. Nimelt teeb ta iga kevad koolis keemiapäeva, kus saab meisterdada midagi mis seondub keemiaga.
Siiani on tehtud geelküünlaid, seepi, söövitatud klaasi ja tehtud süüteroose. Sellel aastal plaanis meisterdada polümersavist midagi. Tegin siis väikse õppepäeva, et mida ja mismoodi see polümer savi siis käitub.


Pilti oli otse loomulikult meeles teha alles siis kui asjad ahjust väljas ja käsil oli lakkimine. Tegime ka ühe pildi savisse. Pildiks oli lumememm - algselt oli pildi suurus läbimõõduga 10cm ja kõrgust 1cm siis me mudisime ja muljusime kuni saime 1 krooni suurused medalid. Hiljem said neist külmkapi magnetid.




Järgmisel päeval tegin veel mõned lumememmed ja päkapikud geelküünalde sisse panemiseks. Eritellimusena tegin veel kaks autot ka, sooviks oli autodega geel küünlad. Kahjuks pole mul geelküünaldest pilte, nagu ikka tuleb pildistamine meelde siis kui juba hilja ;)

Teisipäev, 7. detsember 2010

Heegeldatud tekk


Sain siis lõpuks valmis ka oma heegeldatud teki. Plaanis oli tekk kinkida emale sünnipäevaks, enne sünnipäevale minekut küsis mu poiss et kas sa juba aasta tagasi mõtlesid selle teki sünnipäevakingiks teha? Jah umbes nii kaua ma seda tegin, tõsi suvel suurt ei heegeldanud .....

Aga tekk siis sai nii pikk kui lai (unustasin mõõta).


















Ja siin sünnipäevalaps oma esimese lapselapsega.
Ühe vahva pildi lisan veel, need on minu õe lapsed Niita ja Kaius.

Reede, 19. november 2010

..... jätkub.




Niisiis, nädalavahetusel käisin mina saate SÕNASÕDA lindistusel. Vahva on näha kuidas ühte saadet tehakse, kõikide katkestuste ja lörriminekutega ja apsakatega. Tegin ka mõned pildid, salvestuse ajal välguga pilti teha ei tohtinud nii, et kui kvaliteet pole see mis vaja siis pole see minu süü. Saate pauside ajal käis Teet Margna poisse pildistamas, just just poisse. Tüdrukute solvunud häälte peale tehti ka neist üks klõps.

 Tegelikult päris esimese salvestuse ajal mul fotoaparaati kaasas ei olnud, teiseks salvestuseks tõin fotoka autost ära. Aga esimese salvestuse ajal oli esimene ülesanne kohe 3 XXX ja teate mis see oli .... Farmi Gabriel tegi stripp tantsu .....


Ma ei tea kas meile kohe jopastus palju 3XXX ülesandeid, igaljuhul olid need kõik väga vahvad. Väiksel ringil rattaga sõita ja sõnu seletada ..... aga poiss tuli sellega hästi toime.





 Siin siis minu buberteetik suure huviga saadet jälgimas.
















Eriti vahva oli kui Jüri Nael koos tantsutüdrukutega tantsis ja sulandumise mõttes ka tuti pähe pani.







Kas patuudil hüppates on lihtne sõnu seletada? On kui ei pea just ühe käega tisse kinni hoima ;)







Nii, lõpupuntide ootuses ... kas võidavad tudrukud või poisid?







Ja siis tuli peale kahte saadet pisut suurem paus, sai natuke kõhtu täidetud ja ennast kergendatud. Ka pilte sai teha kus aga soovisid. Tüdruk sai natist kinni ka Kristjan Jõekaldal - sai autogrammi kui ka koos pildi.






















 Ja järgmine salvestus on jõulueelne salvestus mis on eetris 17 dets. Oh kui palav neil jõuluvanadel oli ....







Proovige teiegi - sööge küpsiseid ja seletage sõnu aga nii et iga küpsisega võite seletada vaid ühe sõna, uue sõnaga peate uue küpsise suhu panema ...... hihihiiii






Ja siin siis vahvad Jõulumehed ja Lumehelbekesed koos.



Ja kui kord kõik läbi sai siis oli minu väike autogrammi kütt jälle liikvel ja nopis neid siit ja sealt.

Lõpetuseks oli see üks väga vahva päev mu elus, nalja nabani. Lapsed vist väsisid natuke ära nende jaoks läks natuke pikalt aga ega siis iga päev saa
                  SÕNASÕTTA!!!!!!

Teisipäev, 16. november 2010

Kõik mis vahepeal juhtunud ...

Ei teagi kas alustada lõpust või alustada algusest .....
Jah paraku see nii on, et asjad valmivad ja siis juhtub selline asi, et pildi peale püüdmine on üks suur kunst. Siis kui on ilus ilm ja valgus paigas pole aega ja kui on aega on juba pime. Nii et  jah .....
Siin siis ühed ammu valminud ehted tellimustööna. Nimelt sooviti helendavale kaelakeele lisaks käevõru ja kõrvarõngaid ja siis veel sini-must-valgele ussikeele sooviti samuti kõrvarõngaid ja käevõru. Ja järjekordselt pildid tehtud poole öö ajal :)



Siis veel üks ehte jutt ... nimelt käisin vahepeal Paides (tõsi see oli vist oktoobri lõpus) ühte mehe auto juppi viimas ja tegin siis kõrvalpõike ka Drexi juurde. Näitasin talle oma uusi ehteid ja lubasin blogisse ka üles riputada aga ikka see sama teema pildid ..... ega ei õnnestunud need nüüdki kõige paremini aga vaadake ise.
Proovisin pildistada ka erinevate kangaste peal aga tundub et fotograafi soon mul pole....




































Nii nagu kaelakeesi sai kaks erinevat varjanti tegin ka kõrva rõngad: ühed pikemad, teised lühemad. Siiski piltidel ei ole värvikka see kõige õigem - õige värv oleks rohekas sinine.

Siis võtsin tee Rakveresse jalge alla et koos Rakvere kandi rahvaga teha korve. Noh umbes nii nagu kunagi tehti kommipaberitest ainult selle vahega, et meie pidime hakkama neid tegema vanadest kataloogidest.
Üllatus oli aga suur kui kohalejõudes ainult Põhjatähega kahekesi olime. Aga meil oli lõbus, aeg lendas nii kiiresti. Mina jõudsi valmis ainult korvi esimese rõnga aga asi seegi, vähemasti on mul jälle selge uus tehnika.


Paar päeva tagasi sai tehud vanast ehtest uus, kahjuks vanast kaelakeest ja kõrvarõngastest pilti ei teinud. Ümber tegemiseks läks peamiselt sellepärast, et osad kivid olid vahepealt katki läinud ja kõrvarõngad sellisel kujul omanikule ei meeldinud. Siin siis uuestisünd ...


Ah jaa nädalavahetusel juhtus veel miskit aga sellest juba järgmises postituses ......

Pühapäev, 7. november 2010

Sünnipäevakink.

Oli lähenemas mehe 40 aastane juubel. Aga kuna meil siin firma loomine käsil ja noh teadagi, et iga algus on raske ja sellega seoses minul näpud põhjas. Täielik paanika etalon lõi minus välja - iga aasta olen kingi teinud ja nüüd .....
Vähemasti rõõmustasin kui avastasin et olin kunagi ammu alustanud mehele tööriiete tegemist, ainult seljad ja lukk oli veel panematta. Ega miskit kui mees tööle läks hakkasin mina aga kribinal õmblema. Vähe ennast naerma ajas kui mees ootamatult koju ilmus ja mina just triikimisega poole peale olin jõudnud .... kõik läks käkkras ruttu kappi peitu ja mehe küsimuse peale "Mis sa teed?" sai vastuseks "Koristan!" Natuke ta küll imestas minu koristamist aga ei kommenteerind.


Aga lõpp hea - kõik hea. Kingituse sain ilusasti valmis ja ka Pihlaka poest torti ostma minnes sain talle vahva tordi - teeb ta ju autoremondi töökoda - lahe eks!

Esmaspäev, 25. oktoober 2010

Tagasi Kooli

See, et ma siia juba ammu kirjutanud ei ole ei tähenda seda, et mu elus midagi ei toimu. Toimub ja kuidas veel. Hetkel harjuan ennast olema naine, ema, pesunaine, koristaja, kokk, sekretär, raamatupidaja, psüholoog ja asjaajaja ühes isikuses olemist. Jah eks kõik naised ole omamoodi kõik see krempel koos.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma jahuda ....
Nimelt osalesin mina projektis "Tagasi kooli" ja reede oli siis see päev kui ma koolis käisin lastele pärlitest ehete meisterdamist õpetamas. Kokku pidin koolis olema kolm tundi aga asi kujunes nii, et olin ikka päris pika koolipäeva ära.
Kell 8.00 tulid mulle 5.-6.klassi õpilased eelpainutatud traadile käevõrusid meisterdama. Kokku oli neid 60! Ausalt öeldes pabistasin ma ette juba kuidas nii suure hulgaga hakkama saada aga hullu ei olnud miskit. Natuke abi oleks vajanud ehk nende lõppude kinni keeramise juures - käsi oli lõpuks ikka päris krampis.
Kell 8.55 tulid siis 7.-8. klassi õpilased, neid oli kuskil 25 õpilase ringis. Algselt öeldi et tuleb kuskil 48 õpilast. Plaanis oli siis punuda käekett. Aga noh jah .... see vist selline vanus, puberteet möllab ... lähed selletad esimesele 5 mis teha vaja ja siis on kindlasti seal mõni kes ei kuula või ei saa aru. Selle asemel, et küsida oma ringis sellelt kes aru sai jookseb ta mu järgi: õpetaja, õpetaja mis ma nüüd teen. Proovi siis nendele teistele seletada!!!! Jah ja aega jäi ka väheks aga kust sa neid kogemusi saad kui ei proovi. Ühesõnaga jõudsime palju jõudsime ja siis lubas käsitööõpetaja Ene Kallaste meil 6-7 tunni ajal edasi nokitseda tema klassis. Kõik kes tulid said oma ketid valmis ja olid ütlemata õnnelikud.
Kell 9.50 algas tund 9 klassi tüdrukutega. Neid pidi algselt olema 40 tüdrukut aga pakun et oli vähem, suure ähmiga unustasin üle lugeda. 9.klassi tüdrukutega tegime kõrvarõngaid. Nende seas oli ka minu tänaval elav tüdruk Kristi, kellele ma eelmine suvi traadi painutamist õpetasin ja kohe kutsusin ta endale appi. See tunnike sai ime kähku läbi ja nii mõnigi tüdruk lubas omale tange ostma minna. Ka õpetaja keeras endale laste kõrvalt kõrvarõngad ja arvas et ka õpetajad oleks sellisest õpetamisest huvitatud :)
Vot selline päev oli!
PS. Ainult pilte mul pole lisada, suure ähmiga jäi fotokas koju :(

Kolmapäev, 1. september 2010

1. september


Algas kool, jah aeg lendab. Mina saatsin oma tüdruku juba 5 klassi ja poisi 7 klassi. Kui suured nad juba on ...
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Ühesõnaga helistas 1.septembri õhtul minu isa ja küsis kas poiss ei taha esimese koolipäeva puhul lendama tulla, et pidavat olema sama ilus ilm kui eile oli. Ma ise kahtlesin kas ta ikka tahab minna, sest eelmine päev ütles mulle et kogub veel aasta julgust.
Noh helistasin siis poisile ja norisin teda natuke ja ohoo ütles et tulebki. No siis olid minul maailma kiiremad liigutused, asjad kokku, poiss autopeale ja ruttu Rakvere poole ajama. Oleks selle teepeal kiiruskaamerad oleks saanud nii mõnessegi naeratada.
Kohale jõudes pakkisime poisi ruttu lennumasinasse, et ei jõuaks ümber mõelda, ja lend läks lahti.





Ja nii nad siis minema lendasid, minul polnud miskit muud teha kui kuulata autos raadiot. Kuid õige pea panin peale Zetokest plaadi ja kerisin akna alla ja nautisin õues imeilusat päikeseloogangut.


Mingi ajapärast oli näha ka deltaplaani aga miski oli teisiti kui tavaliselt. Keerasin muusika vaiksemaks ja oligi nii mootor ei mürisenud. Tulid ja liuglesid kauni taeva paistel.







Elusalt ja tervelt maandutud, küsisin siis poisilt kuidas oli? Poiss lausa värises erutusest ja lausus:" Maailma parim asi mu elus!"  Igatahes tundus et takkajärgi ta isegi natuke kahetses, et varem lendama ei tulnud.
Mina olin ka natuke kade, eriti kui nad rääkisid kuidas olid läinud vaatama kuidas päike merre loojub ....
Siis läksin mina isaga lendama ja vaatama kuidas Rakvere tuledes välja näeb. Tegin küll palju pilte aga tegelikku ilu ta ei kajasta. Siin siis üks enamvähem pilt ...


Ja see pilt on lahe .....


Ilusat tarkuse päeva kõigile!