Esmaspäev, 22. oktoober 2018

Õmblemine on mõnus ....

Võtsin üle pikaaja õmblusmasina kapist välja (muidugi nii umbes 1,5 kuud tagasi). Minu pisitüttreke - kes tegelikult ei olegi nii pisike - valmistus minema aastaks Kanaaridele vabatahtlikuks. Mõtlesin siis, et teen mõned riided linasest ka kaasa. Linane selline hea materjal et laseb õhku läbi ja on üldse mõnus seljas.
Esimese pluusiga panin ikka täiega puusse - tüttreke andis ühe pluusi millelt sai lõige võetud - aga kui ikka ei ole kaua õmmelnud siis unustad põhitõed, et trikotaaz venib aga linane mitte. Üldiselt öeldakse, et sitast saia ei saa aga ehk sepiku küll - siis minu sepik sai endale halli pihaosa ja sissevõtted passe vahele. Ja loomulikult ka hallid lühikesed püksid.

Sama lõikejärgi sai tehtud ka neli trikotaaszizt pluusi, need tulid 
vähemasti ideaalsed välja. Ja sinised lühikesed püksid samuti.

Triibulisest linasest ja heledamast said õmmeldud veel üks pluus ja pikad linased püksid. Tüdruk väga pikki pükse ei tahtnud aga ma suutsin ta ära moosida sellega, et lühemaks annab alati teha.
Isiklikult mulle endale väga meeldisid.


Ja siis proovis teha tuunikat. Umbes nii nagu vanasti hansariideid, ilma lõiketa. Noh nuputamist ikka oli - nii suurele rinnale on ikka vaja mõelda enne kui lõikad. Tehtud ta sai ja minuarust päris hää tuli vällä.


Ja siis sai tüdrukule sünnipäevaks salaja õmmeldud üks linane kott. Mõte õmmelda talle oma kott tuli sellest et talle meeldib väga minu linane kott ja kui sai siis ikka ajas vahel minu kapist ära.
Miks salaja? Aga sellepärast, et lendas ta ära mull 11 september aga sünnipäev oli 25 september. Kingituse pakkisin ära ja sokkutasin kohvrisse, peal kiri millal avada tohib.
Kott siis triibulise ja halli linasega, põhja all on lukk millest saab kotti mahukamaks teha. Sees lukuga tasku, esiküljel lahtine tasku. Pealt lukuga ja klapp magnetiga.


 Selline õmblemise jutt siis tuli, kallid sulle tütreke sinna kaugele maale.

Reede, 19. oktoober 2018

Katsikukaardid


Pulmade eri sai tehtud - teen siis ka katsiku eri. Ega ma siin palju juttu oskagi puhuda, kõik kaardid on tehtud tellimise peale. Avastasin et osadest kaartidest on jäänud pildid ka tegemata.
Kaart kõrinaga idee pärineb interneti avarustest aga selle teostamine oli iseenesest väga huvitav.

Kolmapäev, 17. oktoober 2018

Metsas

Nii eile kui ka täna oli nii mõnusalt soe sügisilm, et ei saanud kohe mitte metsa minemata jätta. Läksime koos sõbrannaga oma tavapärase kõndimise asemel hoopis metsa värsket õhku hingama ja lootsime, et kui metsaema helde on saame ka mõne seenekese korvi. Esialgu oli küll tunne, et seeni me ei leia - siiski jalutades hakkas silma palju huvitavaid seeni.

Nii leidsime kärbseseeni - küll täpidega küll ilma

Huvitavaid kännuseeni ...

Veel jäi teele tuttvad männiriisikas ja puravik

Ja siis veel üks huvitav seltskond seeni keda ei tunne - üks nõiamütsilaadne seen ja ühed roheka välimusega seeneperekond....

..... üks sinine ja teine lilla ...

... üks valge ja üks hallikas.


 Ja muidugi mis peamine saime ikka pool ämbrit seeni kollaseid ka - ikka kukeseeni.

Esmaspäev, 13. august 2018

Pulmakaardid ja kutsed

Jupp aega tagasi hakkasin tegelema paberitöödega - kaardid, kutsed jne. Soetasin endale ka X-cut lõikuri. Muidugi on lõikuri soetamine jäämäe tipp, kõik see ülejäänu mis sinna juurde saab soetada - lõiketerad, pessimisplaadid - ja uskuge neid on palju ja kõike oleks vaja.

Seekord teen siis pulmade eri. Olen teinud pulmakutseid - esimesed kutsed mis tegin sooviti saada maalähedased ja kuna pulm oli plaanis päevalilledega siis sellest inspireerituna ka kutsed.




Samas stiilis ka punaste lilledega.




Ja ühed klassikalised:



Veel olen teinud palju erinevaid pumakaarte, küll rahataskutega küll ilma. Kahjuks avastasin, et  pea pooltest pole üldse pilti teinud. Aga siin siis üks osa minu tehtud kaartidest.








Esmaspäev, 23. juuli 2018

Ussitehnika


Keraamika ringis sai õppitud ussitehnikat, mul see ussi tegemine ei tahtnud kuidagi välja tulla. Nii ma siis võtsin kodus kätte ühe suurema ussitamise.
Hakkasin siis tegema sellist suuremat projekti kus mul oli vaja oma 16 ühepikust ussi ja natuke veel peale. sai tehtd ka kavand. Kauss õnnestus suurepäraselt ja kuivas kenasti. Kui hakkasin kaussi eelpõletusse viima pakkisin ta väga korralikult sisse, et jumala eest katki ei läheks. Asetasin pakikese veel omakorda suuremasse karpi et ikka kindelalt terve asjaga kohale jõuaks.
Unustasin aga seejuures et mul on noor kass kes armastab karpe ja see hetk kui mina jopit selha tõmbasin - hops - ja minu kausist oli alles vaid pannkook. Noh kassi ju maha ei löö tema meeletu karbiarmastuse pärast ja naljakas oli ka natuke.
Ega midagi mis katki see uuesti. Teistkordsel tegemisel tegin kaks erinevat kaussi aga seekord tegin pildid enne kui pakkima hakkasin.

See siis kauss mida tegin teist korda.

Pealtvaates.

Ja teine kauss

Pealtvaates.

Pidid kenasti tehtud, pakitud - seekord kasti maha ei pannud. Asusin teele aga ustest läbi minnes suutsin kasti nii hoida, et kasti servad paindusid natuke ja kordus enamvähem sama asi - ainult et seekord olin süüdi ise. Esimene kaus sai natuke rohkem viga ja seda parandada ei andnud, aga teist sai natuke kõpitsetud.
Glasuuriga.

Noh eesti inimene jonni ei jäta ja võtsin ette kolmandat korda sama kausi tegemise. seekord siis kauss õnnestus kuid midagi oli nagu teisit, kauss ei olnud päris see mis kaks esimest. Piltide pealt uurima hakates sain aru et olin natuke teisiti kokku pannud kui muidu.

Selline ta sai.

Ja pealtvaates.

Seekord jäi mul natuke ussikesi järgi ja tegin sellise koera kausi, idee küll leitud printerestist.

Taks.

Pühapäev, 1. juuli 2018

Lõpetamised

Lapsed ikka kasvavad kiiresti! Alles see oli  - 2 aastat tagasi kui poiss lõpetas keskooli, nüüd siis tüdruk ka.
Kui poiss ütles, et "Õpib täpselt niipalju kui vajalik ja niivähe kui võimalik" oli tal pead palju enamaks, et lõpetada kas või kullaga. Aga nüüdseks on noormees TTÜ-s ja õpib tarkvaraarendajaks.

Tüdruk aga üllatas mind - lõpetas HÕBEMEDALIGA! Kusjuures see oli tema tahe see medal kinni püüda ja kätte ta selle sai. Emana on see südantsoojendav kui su laps nii tubli ja püüdlik on.

Räägin siis natuke käsitöö juttu ka seoses lõpetamistega. Kui Poiss lõpetas tegime klassijuhatajale sellise suure keraamilise tünni kuhu olid kõikide lõpetajate nimed peale tehtud, algul oli plaan tünn täita kommidega aga kui kuulsime, et õpetaja Eve kommi ei söö  - täitsime pähklitega. Pähklite keskele peitsime ka geelküünla. Küünla sisse sai tehtud fimost pintsid, värvipalett ja molbert nimelt oli klassijuhataja  kunstiõpetaja.

Algkassiõpetajatele sai kumbagile oma tass kuhu õpilased kirjutasid sisse ilusad mälestused ja soovid mida tahtsid edasi öelda.
Siis tudruku lõpetamisel sai tehtud tass kooli direktorile. Meie koolis on selline komme, et igal aastal tunnustatakse parimaid õpilasi ja õpetajaid. Kuna minu kooliaeg koos poisi ja tüdrukuga on ka nüüd ümber saanud siis mõtlesime, et teeme ka direktorile ühe tassi ja avaldame talle tunnustust. Selline see tass siis sai.