Rattaralli

Nii uus saavutus kirja pandud. Sai siis läbitud 71km ajaga 2:52:28 :)
Ausalt öeldes poleks kunagi uskunud, et suudan ratta seljas nii pika maa järjest läbida. Alles nädal tagasi kui poisiga 40 km sõitsime tundus seegi maa üüratult pikk. Koju jõudes valdas tunne, et pool maratoni maad veel ees..... Aga nüüd on see TEHTUD!

Trennide vahepeal sai ikka natuke käsitööd ka tehtud. Juba ammu valmis küpsetatud polümeersavist pärlitest valmis siis selline komplekt:

Ja fotoka silma ette jäi meie kass Summi koos oma jahisaagiga. Ega me väga ei rõõmusta nende hiirte üle kodutrepil aga tubli et püüab - võiks ära ka süia :)

Hansariided.

Eelmisel aastal, kui sai Isetegijatega Pärnu hansapäevadel ÖÖkudumisel käija, tekkis meil Drexiga mõte teha ka endale hansariided. Mõeldud tehtud - mina ostsin oma kanga Tallinnast kaalukangast ja Drex vist kuskilt Paidest ja oh seda üllatust mõlemad ostsime täpselt ühesuguse kanga. Nüüd oleme nagu kaksikud hihii ....
Drex oli muidugi kiirem ja tegi ruttu oma riided valmis, mina jõudsin sellega valmis alles nüüd.

Natuke jäi mul riiet üle ja kuna tüdrukul oli kooli näidendiks vaja laadalise riideid sai ka talle õmmeldud kleit hansa stiilis ja ülejäänud riidest pealmine osa. Pildistamise ajal ei olnud tüdrukut kuskilt võtta ja siis sai pilt teha minu seljas - minu seljas see nagu palava päeva riietus ;)

Tegijal juhtub ...

Sooh, kaks nädalat siis juba möödas.

Vahepeal tekkis mul tunne, et mind on tabanud õnnetuste laine. Kõigepealt ütles mul läpakas üles - nimelt oli emaplaat katki ja see kergendas mu rahakotti 5400 krooni võrra. Ei läinud mööda veel nädalatki kui suutsin rattaga ülepea kaela käija. Igatahes olen nüüdseks targem ja jätan telefoni koju kui rattaga sõitma lähen ja kohe kindlasti pean meeles kumb on esipidur ja kumb tagumine. Minu esipiduri vajutamine lõppes seekord ülisuure sinikaga jalapeal .....

Nüüdseks on sellest sinikast saanud veelgi suurem lätakas ja mingi naljakas punn on keset jalga aga ise seda pildile püüda ei õnnestunud ....

Nüüd siis ei teagi mis teha kas minna Tartu Rattarallile või mitte. Iseenesest rattaga sõita on hetkel kergem kui jala käia.

Vahepeal nokkisin ikka natuke käsitööd ka teha, valmis said kaks pärliussi. Esimene nendest siis tehtud rahvuslikus stiilis  sini-must-valgena ja teine Kadrina triibustikuga. Rahvuskiku triibustiku idee pärliussides pärineb Hunditädilt.

Emadepäev

Tänane emadepäev oli minu jaoks vägagi sportlik. Nimelt käisin siis Tartu jooksu maratonil. Kuna joosta ma üldiselt ei armasta sai distantsiks valitud 10 km kepikõnd, mis sai läbitud ajaga 1.25.15 ja mis kõige peamine anti ka medal ;)

Vahepeal sai ka õmblusmasinat vähe kiusatud, oli teine juba päris mõnusa tolmu korra alla magama sättinud. Aga polnud midagi parata tuli tõusta ja tööd teha. Sai siis kahepeale meil valmis uued kardinad tüdruku tuppa.

Ja nüüd siis ka üks kurvem uudis, minu läpaka emaplaat otsustas üles öelda :( Nagu iroonia - emadepäeval emaplaat. Praegu on nii suur masendus, lapsel oleks nagu mänguasi ära võetud. On küll olemas tüdruku ja poisi arvuti aga see ei ole ikka see ....

Ehtekomplekt

Ükspäev tuli sõbrannaga läbi MSN vesteldes juttu sellest, et teen igat sorti käsitööd. Lasin tal siis piiluda oma blogisse ja näitasin ka eelnevalt tehtud töid. Siit arenes Avel mõte, et tädil varsti sunnipäev ja võiks talle ehtekomplekti meisterdada. Esialne valik oli tamiilile teha, kahjuks ei saa pilti näidata kuna pildid.ee on suletud hetkel :(
Aga mina siis nokitsesin natuke ka oma tahtmist mööda ja üritasin teha sellist trossidega pusakeed (kunagi nägin kuskil netis aga kus ei mäleta) Minu oma sai siis selline.

Näitasin seda siis Avele ja see oli kohe see mis vaja. Juurde oli vaja teha vaid kõrvarõngad ja käevõru. Võtsin siis natuke hoogu ja valmisid ka puuduvad osad.

Komplekt valmis, aga kuidas sa kingid? Ega miskit seadsin sammud kohalikku ehtepoodi sobivat ehtekarpi otsima. Tahtsin saada küll vähe suuremat karpi kui neil seal oli. Kodus ehteid sisse sobitades olin oma ostuga siiski ülimalt rahul.

Selline see komplekt siis sai ja nagu kuulsin oli sünnipäevalaps ülimalt rahul - oma ehted oli kohe asendatud uutega :)

Ega haigus hüüa tulles ...

No nii, terve pere siin järgemööda haige olnud. Küll sai üks terveks ja teine jäi, eriti kevade poole. Ämm köhib siin juba kuu aega - arst väitis, et põeb läkaköha - nii et veel kaks kuud köhida. Kuigi peab mainima et köhimine on nagu vähemaks jäänud kui enne oli.
Nüüd siis jõudis järjekord minuni. Pole nii ammu olnud sedasi haige, et palavik lausa 38,6 on. Kõik mu liigesed valutasid - nagu tõeline vanainimene - kurk oli nii paistes, et isegi tablett ei tahtnud alla minna. Isa andis väga head nõu kuristada soola veega - mida ma ka tegin - ja uskuge kurgu paistetus alanes ja ka valu vähenes veidike. Nüüd on veel alles kuskilt seestpoolt tulev köha ja tatitõbi. Seekord jäin ellu .... :)

Räägime siis natuke käsitöö juttu ka ....
Käsitööringis tegime siis kampas märkmikud ja köitsime jaapani köites - nii nagu Vikike meile kunagi õpetas.
Ega meid seal väga palju polnud: kaks üle 60 aastast vanamemme ja kaks noorema generatsiooni esindajat. Nii tore on kui vanad ja noored teevad koos ühist asja ja kõik on lõpptulemusega ülimalt rahul.

Kodus ma natuke enda märkmiku tuunisin polümeersavist lillekestega, kinnitasin need kuumliimiga.

Sellised siis minu seekordsed tegemised, nüüd poen tagasi sooja teki alla ja küll see tervis ka varsti tuleb :)