teisipäev, 19. juuni 2018

Keraamika pisik

Väga palju vett merre voolanud ja minu blogi on kuidagi unarusse jäänud. Ma ei ole väga kindel, et must nüüd just igapäevast blogitajat saab aga äkki siiski natuke tihedamini kui kord aastas.




Vahepeal olen saanud endale keraamika nakkuse. Kutsus mind keraamikasse hea sõber Ursula, algul olin natuke kahtlev aga arvasin, et kui tema hakkama saab ehk saan siis minagi. Kui mina Lauli loovstuudio keraamikasse jõudsin - algajate gruppi muidugi - oli neil käsil parasjagu pildiülekanne savile. Noh polümeersavile kandmine ei erine sellest just palju võibolla on kõige suurem vahe see, et iga tahm ei jää savile alles vaid põleb ära. Tragid ja teadlikumad siis aitasid mul ka tassi valmis teha - see siis minu kõige esimene savi tegemine.

Ja nagu ikka ega siis jääke saa ära visata nendes sai näppida väiksed kausikesed on tehtud küll kahel erineval korral aga juhtus nii nagu oleks nii plaanitud komplekt teha.


Järgneval korral sai õpitud ussitehnikat, ega see tehnika mulle algselt ei meeldinud aga valmis siis selline pisike pontsakas vaasike.

Ja ei saanud ma ka mööda hiilida näppimis tehnikast aga õigupoolest on see päris armas tehnika - eriti vahel kui isegi täpselt ei tea mida teha tahad.

 Kuna mind oli samal ajal tabanud ka kristalli hullus ja kivikesi oli kogunenud päris palju siis tekkis netis surfates idee teha selline dipivaagna laadne alus. Dipi kausike sobis täpselt minu seleniidi kuulikesele.

Ajapikku sai neid dipi aluseid veel paar tükki tehtud, pruun alus on ka nüüdseks kivivaagnaks kujunenud aga kollane on leidnud uue omaniku. Kollasele vaagnale sai seltsiks tehtud ka kollane kausike.


Ja selle postituse lõpetuseks veel üks savist kausike, see on tehtud Tapa töökeskuses kus toimusid ka ühel aastal saviringid.

Ehk leian endas jõudu kasvõi kord nädalas postitada - ei ole kindel kas ka siis kõike mis vahepeal tehtud ära jõuan näidata. Aga kui keegi vahel takka utsitab äkki jõuangi ...