esmaspäev, 9. august 2010

Tartu Rulluisumaraton


Sellest on ikka jupp aega tagasi kui me tulime Tartu jalgrattarallilt ja mees hakkas norima, et noh kas järgmiseks rulluisumaraton ..... Viis isegi rajaäärdeja sõitsime seekord autoga raja läbi, autoga sõites tundus jube rada olevat - eriti üks mägi ....
Aga noh mis siis ikka, hakkasime siis kogu perega treenima ja pea iga õhtu sai käidud kuskil rullitamas. Vahepeal selgus tõsiasi, et tüdrukule on rulluisud vahepeal väikseks jäänud - no eks ta ole ikka kasvanud ka. Proovis siis poisi rulluiske jalga ja toho tonti - tal oleks nagu tiivad külge kasvanud, mul andis ikka järgi sõita. Vahepeal tekkis juba tunne, et saadan hoopis tüdruku enda asemel sõitma .....
Poiss sellisest rulluiskude ärandamisest eriti huvitatud ei olnud, tuli ju temal sõita siis rullsuuska. Tegime siis vahetust ja tema sõitis minu rulluiskudega ja mina proovisin elus esimest korda klassika rullsuuski!!!! Õudus ma ütlen! Esimese hooga tundus, et nendega pole võimalik üldse sõita - kas kisuvad kokku või lahku ja kõige tipuks ei ole afaldis suusarada .... Aga mida aeg edasi seda kindlamalt ma end rullsuuskadel tundsin kuigi jah kui ükskord suusasaapad ära võtsin siis jalad värisesid ikka korralikult all. Ka tüdruk proovis uisurullsuuska ja peab ütlema, et üllatavalt hästi sai hakkama. Võrreldes minu kakkerdamisega tegi tema ikka 10 km ringi.
Ühel õhtul otsustas mees, et vahetab oma rattad mis kunagi olid 100mm läbimõõduga ja nüüdseks kulunud nagu poiss ütleb 91mm -seks  minu ratastega ära. Mul muide 90mm rattad.  Kui enne lendas mees muudkui viuh sinnapoole ja jälle viuh tännapoole siis nüüd sain sõita mehega paaris, minu 5 km aeg paranes lausa 5 minuti võrra. Mees arvas sellepeale, et ammu oleks pidanud rattad ära vahetama, et need päris head trenni rattad - nendega pidavat ikka vaeva ka nägema .....
Sellega see veel kõik ei lõppenud, reedel otsustas poiss oma varbaluu ära lõhkud ja mul tekkis juba tunne, et äkki tulebki tüdruk sõitma panna. Natuke oli hirm ka, et kas ta ikka sõidaks selle distantsi läbi? Aga kuna varvast kipsi ei pandud ja arst käskis varba lihtsalt teise varbaga kokku teipida, siis lubas poiss proovida äkki ta ikka saab sõita.
Öö vastu 8. augustit visklesin voodis und ei tulnud, närv oli sees - kas ja kuidas saan hakkama sellises massis? Hommikul lausa keeras sees ....

Foto Kaimo Puniste

Heli sõitis MINI maratoni 3,4 km seal aega ei võeta ja kõik osalejad saavad medali , diplomi, jäätise ja limonaadi. Mees oli kella vaadanud ja ütles et kuskil 9min oli sõitnud.

Foto Kaimo Puniste

Järgmiseks tuli minu ja Lauri lühike 15 km distants, sees keeras ikka kõik aga kui stardipauk sai antud oli ainult siht silmade ees - tulla tervelt tagasi ilma kukkumatta. Ja nii ka läks. Siinkohal pean mainima, et temperatuur oli  üle 30 kraadi ja meeletu palavus oli aga küll oli hää tunne finissis.

Foto Kaimo Puniste

Lauritegi küll mulle pähe lõpetades ajaga  0:45:34.7 ja olles M17 klassis 15 kohal. Mina lõpetasin ajaga 0:48:57.5 olles naistest 127 ja oma vanuseklassis N35 20 kohal.
Nüüd siis oli kord mehe käes, tema läks sõitma pikka distantsi 36km ja kui ta saabus finississe siis oli tal selline nägu, et sõidaks veel - tõeline duracelli jänku - lõpetas siis ajaga 1:22:45.0 ja oma klassis M40 oli 21.
 Vot selline üritus siis oli meil, igatahes on mul jälle üks medal lisaks!






















1 kommentaar:

Drex ütles ...

Uskumatu! sellise suure trenni ja võistuse suutsite ette võtta. Eriliselt tublid :)
p.s. ole vahel msn-is ka