Ühesõnaga - geelküünla tegemine tundus mulle kunagi lausa raketi teadusena. Proovisin korra lastega meisterdada aga tundus, et see minu poolt viimaseks ka jääb.
Siis ükskord Kikuliisu juures külas käies ja tema imelisi küünlaid imetledes tuli ka nende valmistamine jutuks. Väiksed mõnusad nõuanded ja geelküünlad said ka minu sõbraks. Ka minu tütrele meeldib neid meisterdada ja paraku ongi nii kujunenud, et tema teeb põhjad ja minu valada on geel.
Nüüd on neid veelgi juurde lisandunud, kõigest ei ole mul küll pilte aga mõningaid saan siiski näidata.
2 kommentaari:
Mõnusad! mida suurem nõu, seda lahedam on seda kujundada.
Nii lahedad ja nii tore on ju kedagi nakatada oma tegemistega. Varsti ehk saame geeli ka, mul juba täiesti 0 seis, ei jõua ära oodata, seda potsikut!
Postita kommentaar