..... jätkub.

Niisiis, nädalavahetusel käisin mina saate SÕNASÕDA lindistusel. Vahva on näha kuidas ühte saadet tehakse, kõikide katkestuste ja lörriminekutega ja apsakatega. Tegin ka mõned pildid, salvestuse ajal välguga pilti teha ei tohtinud nii, et kui kvaliteet pole see mis vaja siis pole see minu süü. Saate pauside ajal käis Teet Margna poisse pildistamas, just just poisse. Tüdrukute solvunud häälte peale tehti ka neist üks klõps.

 Tegelikult päris esimese salvestuse ajal mul fotoaparaati kaasas ei olnud, teiseks salvestuseks tõin fotoka autost ära. Aga esimese salvestuse ajal oli esimene ülesanne kohe 3 XXX ja teate mis see oli .... Farmi Gabriel tegi stripp tantsu .....


Ma ei tea kas meile kohe jopastus palju 3XXX ülesandeid, igaljuhul olid need kõik väga vahvad. Väiksel ringil rattaga sõita ja sõnu seletada ..... aga poiss tuli sellega hästi toime.

 Siin siis minu buberteetik suure huviga saadet jälgimas.

Eriti vahva oli kui Jüri Nael koos tantsutüdrukutega tantsis ja sulandumise mõttes ka tuti pähe pani.

Kas patuudil hüppates on lihtne sõnu seletada? On kui ei pea just ühe käega tisse kinni hoima ;)







Nii, lõpupuntide ootuses ... kas võidavad tudrukud või poisid?

Ja siis tuli peale kahte saadet pisut suurem paus, sai natuke kõhtu täidetud ja ennast kergendatud. Ka pilte sai teha kus aga soovisid. Tüdruk sai natist kinni ka Kristjan Jõekaldal - sai autogrammi kui ka koos pildi.

 Ja järgmine salvestus on jõulueelne salvestus mis on eetris 17 dets. Oh kui palav neil jõuluvanadel oli ....

Proovige teiegi - sööge küpsiseid ja seletage sõnu aga nii et iga küpsisega võite seletada vaid ühe sõna, uue sõnaga peate uue küpsise suhu panema ...... hihihiiii

Ja siin siis vahvad Jõulumehed ja Lumehelbekesed koos.

Ja kui kord kõik läbi sai siis oli minu väike autogrammi kütt jälle liikvel ja nopis neid siit ja sealt.

Lõpetuseks oli see üks väga vahva päev mu elus, nalja nabani. Lapsed vist väsisid natuke ära nende jaoks läks natuke pikalt aga ega siis iga päev saa
                  SÕNASÕTTA!!!!!!

Kõik mis vahepeal juhtunud ...

Ei teagi kas alustada lõpust või alustada algusest .....
Jah paraku see nii on, et asjad valmivad ja siis juhtub selline asi, et pildi peale püüdmine on üks suur kunst. Siis kui on ilus ilm ja valgus paigas pole aega ja kui on aega on juba pime. Nii et  jah .....
Siin siis ühed ammu valminud ehted tellimustööna. Nimelt sooviti helendavale kaelakeele lisaks käevõru ja kõrvarõngaid ja siis veel sini-must-valgele ussikeele sooviti samuti kõrvarõngaid ja käevõru. Ja järjekordselt pildid tehtud poole öö ajal :)

Siis veel üks ehte jutt ... nimelt käisin vahepeal Paides (tõsi see oli vist oktoobri lõpus) ühte mehe auto juppi viimas ja tegin siis kõrvalpõike ka Drexi juurde. Näitasin talle oma uusi ehteid ja lubasin blogisse ka üles riputada aga ikka see sama teema pildid ..... ega ei õnnestunud need nüüdki kõige paremini aga vaadake ise.
Proovisin pildistada ka erinevate kangaste peal aga tundub et fotograafi soon mul pole....

Nii nagu kaelakeesi sai kaks erinevat varjanti tegin ka kõrva rõngad: ühed pikemad, teised lühemad. Siiski piltidel ei ole värvikka see kõige õigem - õige värv oleks rohekas sinine.

Siis võtsin tee Rakveresse jalge alla et koos Rakvere kandi rahvaga teha korve. Noh umbes nii nagu kunagi tehti kommipaberitest ainult selle vahega, et meie pidime hakkama neid tegema vanadest kataloogidest.
Üllatus oli aga suur kui kohalejõudes ainult Põhjatähega kahekesi olime. Aga meil oli lõbus, aeg lendas nii kiiresti. Mina jõudsi valmis ainult korvi esimese rõnga aga asi seegi, vähemasti on mul jälle selge uus tehnika.

Paar päeva tagasi sai tehud vanast ehtest uus, kahjuks vanast kaelakeest ja kõrvarõngastest pilti ei teinud. Ümber tegemiseks läks peamiselt sellepärast, et osad kivid olid vahepealt katki läinud ja kõrvarõngad sellisel kujul omanikule ei meeldinud. Siin siis uuestisünd ...

Ah jaa nädalavahetusel juhtus veel miskit aga sellest juba järgmises postituses ......

Sünnipäevakink.

Oli lähenemas mehe 40 aastane juubel. Aga kuna meil siin firma loomine käsil ja noh teadagi, et iga algus on raske ja sellega seoses minul näpud põhjas. Täielik paanika etalon lõi minus välja - iga aasta olen kingi teinud ja nüüd .....
Vähemasti rõõmustasin kui avastasin et olin kunagi ammu alustanud mehele tööriiete tegemist, ainult seljad ja lukk oli veel panematta. Ega miskit kui mees tööle läks hakkasin mina aga kribinal õmblema. Vähe ennast naerma ajas kui mees ootamatult koju ilmus ja mina just triikimisega poole peale olin jõudnud .... kõik läks käkkras ruttu kappi peitu ja mehe küsimuse peale "Mis sa teed?" sai vastuseks "Koristan!" Natuke ta küll imestas minu koristamist aga ei kommenteerind.

Aga lõpp hea - kõik hea. Kingituse sain ilusasti valmis ja ka Pihlaka poest torti ostma minnes sain talle vahva tordi - teeb ta ju autoremondi töökoda - lahe eks!