Nikerdamised lastega.

Tavaliselt on see nii, et kui mina lastega miskit koos teen siis on tegemisel ikka mõte ka sees. Minu mõte. Aga seekord tegin need asjad valmis mis ma tahtsin ja jätsin tüdruku koos pastamasina ja vormidega isetegevust tegema. Muidugi tagasi tulles avastasin et ka noormees on saviga mängima läinud :) Igatahes sellise pannitäie asju me ahju panime.


Nüüd siis räägin mis sest pannitäiest saanud on, mõned asjad ootavad siiani inspiratsiooni ja lõpetamist. Poisi tehtud pärlitest siis valmis vasakpoolne kaelakee, ega tal algselt need värvid nii pruunid polnud aga ta oli pastamasinast nii vaimustuses, et värvid lihtsalt segunemise käigus said sellise tooni.
Tüdruku pärlikee siis parempoolne. Algne kee oli ilma vahelolevate klaashelmesteta aga see tundus vähe igav ja nii need lisad siis ka tekkisid.






















Ja siin siis minu projekt. Kas arvad ära mis otstarve pildil olevatel asjadel on?



Jah üks on neist tõesti külmkapi magnet. Aga ülejäänud on kardina magnetid. Nende lugu algas nii: kunagi tegin emale kardinad kööki. Kuna kassi söögikauss asub aknalaual (muidu koer sööks selle koguaeg tühjaks) oli vaja külgkardinatele sidumispaela - see aga iseenesest ei olnud kõige parem lahendus aga ajas asja ära.
Tapa kaubamaja teisel korrusel ringi liikudes märkasin huvitavat plassmassist vidinat kardinate hoidmiseks magnetitega. Kuna neil oli neid ainult kulla või hõbeda värvi sündis minu peas idee teha ilusad lilleõie kujuga kardinahoidjad. Kahtlesin algselt kas minu magnetid on ikka piisavalt tugevad hoidmaks kardinat sai neid katsetatud tüdrukutoa kardina küljes.

Hoidis küll ja kuidas veel! Ja siin siis veelkord külmkapi magnet külmkapi küljes ja kardina hoidjad kardinate küljes - kuhu nad kuuluvad. Ema ise oli ülimalt rahul ja see peamine.

Kotijutud ....

Kotte kohvi pakkidest ja ka koeratoidu pakkidest olen nüüdseks teinud juba terve aasta, just neid punutud kotte.
Kunagi õpetas P6rgukiz tegema selliseid kohvikotte. Tegin siis minagi mõned sellised kotid, peamiselt tellimise peale.
Siis avastasin Kelly blogis sellise punutud koti, mis oli tehtud laastukorvi põhimõttel. Hakkas asi mindki huvitama ja proovisin ka välja tuli siis selline.
Lisan siia ka oma varasemad kohvikotid.

Ja siin siis minu kõige viimane kott mis mul hetkel valmis. Tehtud on ta siis Pauligi Arabika kotidest, sees lukuga tasku.Kõrgus kotil 28 cm ja põhja mõõtmed14 x 34,5 cm.

Helendavad keed

Juba päris jupp aega tasi sai endale soetatud helendav niit, seisis ta mul laua peal ja muudkui helendas ja tuletas ennast ikka pimedas meelde.
Võtsin siis kätte ja ajasin siis niidile 15/0 ja sekka ka mõne 9/0 seemnehelmed ja hakkasin pärliussi heegeldama. Jube tüütu on nii väikeste seemnehelmestega heegeldada - see sai mulle üsna ruttu selgeks. Aga lõpptulemus oli väga kaunis :)


Järgmiseks sai ära proovitud pusakeede heegeldamine. Tõeliselt müstiline tegevus - ei tea palju pärleid ajada niidile, kas segamini või mingi loogika järgi. Ühesõnaga sain siis oma jänesesabast üle ja hakkasin heegeldama elu esimest pusa. No jah, tulemusega jäin igati rahule ja kuna pärleid oli piisavalt ikka niidile aetud sai sealt veel teisegi ja veel ühe käevõru ka.




















Teisipäeval peale käsitööringi käisin korraks ka ema juurest läbi. Ta näitas mulle, et tal oli hakkanud õitsema Siberi koerahamba Altai alamliik. Minul on kodus tavaline Siberi koerahammas aga see ei kipu eriti õitsema - suhteliselt kapriisne taim.

Pärliussid

Viimasel ajal on minu ämm ussitama hakanud, ei mitte otseselt ikka pärliussidest on jutt :) Nii see meil siin käib tema teeb uusi keesi ja mina teen tutid ja lõppviimistluse. Ühesõnaga nüüdseks juba keeldun valgeid usse juba lõpetama, ühesõnaga ei luba ämmal neid hetkel rohkem teha. Pildil on neli valget keed aga juba tehtud 9 - ja kõik Tapa mammidele .....








Siis tegime veel kahepeale sellise punase kee, algselt pidi ka see tuttidega tulema aga helepunaseid helmeid jäi väheks. Tuli siis selline idee, et prooviks teha koralltehnikas tilbendised äärde. Ämmale ma oma ideest igaks juhuks ei rääkinud, äkki ei oleks mõttest aru saanud ja maha laitnud.
Juhtus aga nii et ämmale kohe nii meeldis, et nüüd ei raatsi maha müüa :)

Eks ma ikka ise ka vahel heelgeldan mõne ussikee. See ussikee on siis tehtud siniste seemnehelmeste segust. Ja juurde sai ka paar kõrvarõngaid.

Peale ripatsite tegemist jäi mul järgi pihutäis seemnekaid, mõtlesin et teen neist liithelmeid. Isegi ei tea miks mul selline mõte tuli aga nüüd on nad ka kasutust leidnud õrna käevõruna ja kõrvarõngastena.

Käsitööring

Oli see siis nüüd suurest igavusest või sellest, et Rakvere kandi rahvas talveunne vaju - igatahes tekkis mul karjuv vajadus käsitöö ringi järele. Nii ma siis saba selga võtsin ja Kadrina käsitööringi poole sammusin.
Salvräti tehnika on üks põnev ja samas väga lihtne kaunistamise viis, seekord siis tegime salvräti tehnikat tekstiilile.






Ja siin siis mulle igapäevaselt avanev pilt kuidas mu puberteetik arvuti taga istub, proovisin ka ise järgi kas suudan nii toolil kõõluda aga ei ....

Albumid.

Sellest on päris kaua aega tagasi kui Vikike käis Rakveres õpetamas albumite köitmist. Käisin minagi seal ja sain oma esimese albumi Vikikese juhendamise all valmis. Nüüd olen teinud juba üsna mitu albumit aga ikka ei ole ma päris rahul oma nurkadega. Nii nagu ütleb vanasõna - harjutamine teeb meistriks!
Üks huvitavam album mida tegin oli meesterahvale ja pidi olema mehelik, sellest saab lugeda siin .
Valminud on siis veel mõned uuemad albumid või märkmikud - kuidas keegi neid just parasjagu nimetab.

See märkmik sai tehtud poisi klassiõele jõulukingiks. Märkmiku peale on pandud polümeersavile tehtud pildiülekanne klassiõest.

Polümeersavi

Polümeersavi on üks isevärki materjal, vahel ta meeldib mulle ja siis kohe üldse mitte. Vahest tulevad asjad täpselt nii välja nagu tahad, teinekord mitte ja vahel sünnib lihtsalt millegi tegemisest midagi ootamatut.


Need ehted on tehtud juba päris tükk aega tagasi, kooli jõululaadale. Iga ehe leidis omale uue omaniku või tee kellegi kingikotti. Ka kõrvarõngad on samale laadale tehtud, ühed ka liithelmestest.


Kunagi lapsele näidates mida saab teha polümeersavi rulliga, valmis meil väike kilpkonn ja siis veel üks ja veel üks kuni neid kokku oli kuus. Siit hakkas välja kooruma idee teha trips-traps-trulli mäng kotikesse nagu Kikuliisul oli kividest ja ka polümeersavist kujudega teinud. Küsisin siis ilusasti luba ja kilpkonnad said endale sõbrad lepatriinud.
Veel üks kotike sai tegtud untsuläinud (loe: mulle ei meeldinud) vorstikestest ketastega. Tulemusega olin igati rahul, sest mulle ei meeldi seisvad ja kasutud asjad.

Avastus ...

Täna avastasin, et poisi toas on hakkanud kaktuseline õitsema. Olen kogu aeg arvanud, et see taim ei õitse kuid nüüd - minu üllatuseks on õied küljes.

Sellel aastal siis suutis üllatada mind see taim (isegi nime ma ei tea), eelmistel aastatel on õitsend mul havisaba - see aasta vist mitte :(









Natuke siis sünnipäeva juttu ka. Poiss sai mul 4 aprillil pühapäeval 13 aastaseks. Pidu sai peetud aga alles möödunud reedel. Poisse oli terve maja täis kõik isemoodi puberteetikud aga üleüldiselt läks pidu korda. Seekord sai tellitud pihlakast tort, poisi sooviks oli et peal oleks draakoni pilt.


Sünnipäeva peo ajal kui poisid omi mänge mängisid meisterdasime meie tüdrukuga natuke teises toas ehteid, rohkem küll tütar disainis ja emme meisterdas.

Geelküünlad.

Ühesõnaga - geelküünla tegemine tundus mulle kunagi lausa raketi teadusena. Proovisin korra lastega meisterdada aga tundus, et see minu poolt viimaseks ka jääb.
Siis ükskord Kikuliisu juures külas käies ja tema imelisi küünlaid imetledes tuli ka nende valmistamine jutuks. Väiksed mõnusad nõuanded ja geelküünlad said ka minu sõbraks. Ka minu tütrele meeldib neid meisterdada ja paraku ongi nii kujunenud, et tema teeb põhjad ja minu valada on geel.
Nüüd on neid veelgi juurde lisandunud, kõigest ei ole mul küll pilte aga mõningaid saan siiski näidata.

Jutt kotist.

Selle koti tegin juba üsna kaua aega tagasi aga tutvustada pole veel jõudnud. Tehtud oh ta siis kohvi pakkidest - Pauligi Kenya pakkidest.



Minuarust tuli see kott kõige ilusam nendest mis ma siiani teinud olen. Ja loomulikult on kotil ka omanik olemas. Siin siis värske omanik oma uue kotiga.


Siin siis põhjalikum vaade minu tehtud kottidest - kotijutud